Tere ilusat esmaspäeva! Ma olen siin juba pikalt nihelenud ja unistanud juba aastaid saadetest nagu PUHKUS MEHHIKOS või EKSID RANNAL jne. Nüüdsest kaks päeva olen sellele juba pikemalt mõelnud, et miks Eestlased ei tee midagi sellist? Miks me ei lisa elule vürtsi? Ma ei mõtleks ka ja läheks kohe saatesse.. Olen olnud nende saadete suur fänn ja kõik osad on mul korduvalt läbi vaadatud! Ja juba aastaid tagasi mõtlesin, et kohe kui võimalus tekib siis ei mõtle ka ja lähen kohe! Mulle hullult meeldib melu ja trall. Mulle meeldib inimestele pakkuda draamat ja seiklust. Mulle meeldib olla seebika ´´peategelane´´ Kas ma pean tõesti vene keele laitmatult ära õppima, et saada kuhugi saatesse ja miks ainult Venemaa midagi nii ägedat teeb? Miks me Eestlased nii igavad oleme? Jah ka siin on erinevaid saateid nagu naabrist parem ja prooviabielu jnejnejne. Need on liialt igavad, vaja on melu, draamat, pisaraid, naeru. See maksab... See kutsub inimesed telekate ette! Ei no elu on seiklus?
Foto: Elis Kiin, Argo Nurs 𝓑𝓲𝓽𝓬𝓱 𝓳𝓪 𝓼𝓲𝓲𝓼? Ma olen ennast nii palju tundma küll õppinud, et mulle kohutavalt meeldib draama. Ehk on see lihtsalt minu elu, et ma olen harjunud elama draamas. Mulle kohutavalt meeldib kui mulle pööratakse tähelepanu. Noooo ma olen lõvi.. mida siin imestada? Saan kriitikat, pillin ja närvan ja paar tundi hiljem naeran ja mõtlen, jesssss ma jäin jälle silma ja sain seda mida ma tahan, mis just ongi ju eesmärk. Tore, et ma ei jäta teid külmaks :D Oma blogis ma kirjutan üldjuhul hetke- emotsioonidest ja mu tuju võib muutuda sekundiga. Ma olen inimene kes ei ela sisse vaid välja ja kui mul on paha siis on paha ja kui hea siis hea! Üks põhimõte on mul veel.. Nii nagu sina mulle- mina sulle! Ma ei jää võlgu, ma panen vastu ja kui vaja kuni sõjaka lõpuni. Olen väga äkiline ja alles hiljem mõtlen mida ütle. Oma lähedaste suhtes ma tavaliselt vabandan ja mõtlen, et pekki ma nii tegin või ütlesin, aga sina kes sa ei tähenda mulle mida