RoosaMull

Olla pisarateni emotsionaalne? On see halb? On see hea?  T äna on mul just selline päev kus ma istun üksi diivanil, kodutööd on kõik tehtud, koolitöö on kontrollitud ja naudin vaikust. Mul lihtsalt pisarad jooksevad.  MIKS? Mul ei ole halb, mul ei ole kurb vaid mul on sees meeletu ärevus ja ootus ja positiivne tunne. Minu uus aasta algas päris keeruliselt ja alates Jaanuarist olen ma lastega vaheldumisi haige olnud. Degitaga olime haiglas ja pojal oli korduvalt viirus kallal. Enda enesetunne ei ole ka kiita olnud. Lisaks sellele, et mul olid nukrad tõbised lapsed kodus, käisin ma tööl ja katsusin endast 100% anda ja ma lihtsalt ei suutnud, ma ei saanud hakkama ja see oli suur pettumus mulle endale. Ma vedasin ennast alt! Ma tundsin, et olen täielikult läbi kukkunud ja kindlasti aastaema tiitel kuulub mulle! 👎 Olles nüüd siin tänases päevas, kui mu lapsed on lasteaias ja terved ja endal positiivne laeng sees, ma lihtsalt istun ja pühin pisaraid. Miks nii?  Ma usun, et se

Kuidas ma sain blondik 😬 Okei, okei! Nüüd ma vähe liialdan, ma ei soovinud päris blondiks saada, tahtsin hallikat tooni juustesse saada. ( mida ma muidugi kokkuvõttes ei saanudki ) olen juba ammu mõelnud, et tahaks vaheldust, mul on olnud mustad pikad juuksed koguaeg ja lihtsalt tüdi tuli peale, lisaks ma põen aneemiat ja mu nahatoon on pidevalt kahvatu ja see must toon tõi mu valge lõusta veel eriti esile ja ma tüdinesin ära kui mulle jälle öeldi, et appi Egeee sa oled näost nii kahvatu, kas sa oled haige või?  Mustad ja pikad juuksed, olen ka väga kahetsenud ja sõbrannale korduvalt öelnud, et ei kurat ma värvin tagasi, aitab, ma käin ringi hetkel nagu totaalne värvipott.  Aga ma olen nii palju raha juba alla pannud ja nii palju oma juukseid kahjustanud, et ma veeeeel ei värvi tagasi! Nii, et ärge palun kommenteerige siia, et oooo must on nii hea! MA TEAN SEDA ISE KA! Aga ei värvi veel mustaks. Kõige positiivsem asja juures on see, et ma olin juba leppinud, et pean

Nonii ma otsustasin minna kooli ja lubasin teha ka pisikese loo. Ma olen selle üle ikka tõeliselt uhke! Ma läksin õppima Haapsalu Kutsehariduskeskusesse ja ametiks siis puhastusteenindaja 3 tase. Kindlasti kui teen kolmanda taseme ära lähen ka neljandat tegema.  Enne kooli minekut arvasin ma, et mis see siis nii erilist on ja seal ei saa ju midagi keerukat olla, aga olles tunnis ja kuulates seda kõike mis selle ameti ja tööga kaasneb, sain ma aru, et ma ei tea ikka mõhkugi. Mulle kohutavalt meeldis ja kõik tundus väga huvitav!  Koolis käin ma kaks korda kuus, töö ja laste kõrvalt väga mugav. Ja virisejaid leidub alati, et ei jõua ja ei saa, aga tegelikkuses on kõik su enda mõtlemises kinni. Kui midagi väga tahta siis ikka saad küll.  Käimine Hiiumaalt nõuab seda, et ma Pean ärkama vara ja minema 6.30 praamiga üle, et jõuda esimesse tundi! Aga tunne ikka mega hea :)  Kes minust siis lõpuks saab?  Hetkel teen ma kolmandat taset, kui kolmas on omandatud siis nagu

Minul juba igav ei hakka... muidugi nagu oma blogis just kirjutasin, et mul see aasta raskelt tulnud, need kuramuse haigused on mind ja mu lapsi maha murdnud.. ja lisaks kõigele istun ma oma Printsessiga haiglas hetkel. Lisaks kõigele söövad mu närve kaaskodanikud, talvel kutsun ma neid julgelt labidakangelasteks, sest muud nad ausalt ei tee kui on oma labidatega väljas ja lükkavad seda ära lükatud lund... muidugi kaasneb selle lükkamisega ka klatš. Ja MUIDUGI jääme just hambusse meie. Me oleme ju lihtlabased üürnikud. Kõik mida Me teeme või ei tee on halb ja paha ja jälle minnakse kaebama mu peale.  Nimelt suvel jäi hambusse neile mu kass... käidi isegi mu korteris sees siis kui mind ennast ei olnud kodus ja tegime majapeal remonti... see selleks, kui mu kass oli väljas käisid need mutikesed teda toitmas, sest nende arvates oli mu kass näljas. Mu kass kurat kartis neid lausa, ega loom ju loll ole. Mul oli kass kes tahtis lihtsalt rohkem väljas olla kui toas. Ta oli laudast toodud