RoosaMull

                 Olen juba pikalt võidelnud iseendaga, et saada aru mida ma tegelikult elult soovin ja soovinud olen. Alatihti olen süüdistanud enda ümber olevaid inimesi, kuid ajapikku vigu korrates olen ma hakanud mõistma, et ma peaksin piiluma hoopis enda sisse, mis reaalselt minuga toimub! Andestama iseendale.... Olen ju alati olnud väga positiivne ja hea inimene .. vähemalt enda arvates, aga alati kukub kõik valesti välja. JAH nüüd saan ise ka aru, et mul on kaks isiksust, üks on Ege ja teine Rita. Mulle on koguaeg räägitud, et ma olen lõhestunud inimene ja vaata enda sisse ja katsu endaga kõigepealt lepitus leida enne, kui hakkad maailma parandama!  Täitsa õige jutt. Paar kuud tagasi tegin ma suure muutuse ja otsuse oma elus, vaatasin enda sisse ja küsisin lõpuks mida ma päriselt soovin ja tahan. Vastus oli lihtne, ma tahan olla õnnelik ja koos olla oma perega. Ma tahan olla parem inimene, ema ja naine. Alustasin sellest, et vahetasin töökohta, EI mind ei ei lastud lahti 😂 sii

HAIGUSED  Nonii, ei ole mitu päeva kirjutanud juba... põhjus siis pole mitte see, et ma ei ole aega leidnud või ma ei viitsi või, et mul ei leidu teemasid, mu kõige pisem otsustas haigeks jääda, nädalavahetusel tõusis kõrge palavik öösel ja magamatus on minust veidi võitu saanud. Alati kui mu kahene haigeks jääb tõuseb tal kõrge palavik ja sellega kaasnevad ka krambid, kui ma õigeaegselt jaole ei saa. Palavik ei taha alluda ja temaga on väga raske. Muidugi on ka minu pinge kohe sajaga laes ja mure on meeletu. Alati ma tean kuidas peab käituma ja mida tegema jne, aga kui haigus on tulnud ja tegutsema pean on minu pea tühi ja kõik peast pühitud. Selle palavikuga me tulime õnneks toime, saime jaole õigel ajal ja tundub, et poja paraneb. Naudime kodus kahekesi olemist :) Natukene KADRIPÄEVAST KA. Lapsed tähistasid Kadripäeva ka lasteaias.. Deksuga ei olnud õnneks hullu midagi, kleit selga ja nägu pähe ja korras, aga RALF. Oi juudas, mõtlesin küll, et kuidas ma tõmban

Mul on kaks last ja mõlemad nad on siia ilma saanud tulla läbi keisrilõike abiga. Tütar Degita tähtaeg oli 13.12.11 Kuid otsustas kõvasti üleaja minna, lõpuks anti saatekiri haiglasse 23.12 aga eks see hirmutas vist mu lapse nii ära, et õnneks valud hakkasid juba 22.12. Olin üksi kodus, kui valud hakkasid, hirm oli meeletult suur, proovisin rahulikuks jääda, vaatasin veel haigla koti üle ja käisin pesus ja muidugi oli siis mu lemmik film telekas, Üksinda kodus, terve mu külmkapp oli täis kooke ja kõike paremat ja ma ei soovinud veel haiglasse minna. Lõpuks kui mu elukaaslane koju jõudis, soovisin ma juba kiirelt haiglasse minna, valud olid juba väga kohutavad. Palusin elukaaslasel kiirelt takso kutsuda, takso tuli õnneks ruttu. Mäletan, et terve tee taksojuht rääkis oma naisest ja oma viiest lapsest. Haiglasse jõudes ma juba oigasin kõvasti, mäletan, et taksojuhil ei olnud raha vahetada ja elukaaslane ütles, et käib vahetab haiglas lahti ja taksojuht ütles väga kiirelt nähes minu seis

                          Paljud meist on sõltuvuses, kes suitsetab, rängemad juba joomine ja narkootikumid. Jah mul on ka sõltuvus, kelle silmis paha, kelle mitte. Ma olen sõltuvuses tätoveeringutest. Ma ausalt juba tunnistan endale, et see asi läheb aina hullemaks ja mind ei rahusta miski maha, oma esimese tattoo tegin, kui olin 14. Sellel oli ka kohe oma põhjus, mu ema suri, kui ma olin 13 ja see oli eriti keeruline vanus, keerulisel ajal. Oma isast ma ei ole kunagi teadlik olnud ja kuna vanaema oli vana, siis käis kohtus raske tee, kas ta saab mu hooldusõiguse omale või ei. Siis saigi tehtud mu esimene, alaseljal ja siiani täitsa alles... uskumatu, olen juba kaua, kaua mõelnud seda üle teha, aga siiani pole veel teinud. Miks? Ei tea tõesti. Sellest ajast saigi mu sõltuvus alguse.. peale esimest oli mul aastaid paus. Kui ma 18 sain, otsustasin ma kolida Tallinna õppima. Seal sain hoogu kõvasti juurde ja ideed hakkasid kohe jooksma, suur linn ja suured mõtted ju :D Tegin oma tei

Noooo kõik mõtleme, et mis see siis on, ainult kaks ju... Degita oli neli, kui Ralf sündis. Ega mul erilisi hirme ei olnud, Degita on väga asjalik ja iseseisev laps. Oli ka enne Ralfi sündi ja seega ei muretsenud ma. Aga nüüd Ralfi kasvades on kasvanud ka armukadedus ja tähelepanuvajadus. Just tunnen ma, et Degita on täiesti vahetatud laps. Ma täitsa mõistan ja tean, et Ralf on pisem ja vajab mu tähelepanu igal sammul ja seda ta saab ka veidi rohkem, tänu sellele on ka Degita käitumine muutunud. Olen proovinud Degitaga rääkida ja ta saab ka kenasti aru, kuid ikka lööb temas välja pisikene sarviline. Olen otsustanud sel ilusal aastal teha Degitale väga, väga erilise sünnipäeva. Juba varakult olen plaaninud talle suure peo mis oleks täis üllatusi. Proovin Deksule igal jumala sammul näidata, et peale Ralfi sündi on ta ikka minu pisikene printsess. Ehk Ralfi kasvades need kaklused neil omavahel lõppevad. Lasteaiast koju tulles ei jõua me isegi tuppa veel astuda, kui koridoris on juba ki

Kui oluline on teile, et küüned oleks korras??? Kas oma või geelid??? Nagu meile naistele ikka on oluline hoida oma küüned korras, mis te selleks teete? Mis tooteid kasutate ja kus käite? Kuna mina elan Hiiumaal siis olen siin olles ikka vääääääga rahul oma küünetehnikuga Elsiga. Parimat tehnikut annab otsida, saan endale alati küüned mida soovin ja paremad veel. Olen Elsi juures käinud juba pea aasta ja no ei kujutaks oma elu enam ilma temata ette ka :D  Mina usun, et küüned vajavad hoolt ka peale tehniku juures käimist, kuna mu oma küünenahad on nii jubedad siis tänu Elsilse avastasin ma oma lemmik küüneõli, oluline on ju ka muidugi see lõhn ja kas toode sobib, annan kohe soovituse mis mulle endale väga meeldib ja sobib: The CARDEN of COLOUR KIWI DEEP GREEN Hetke lemmik! Soovitan proovida! Pildil on ka mu viimased küüned, päris tagasihoidlikud, võrreldes sellega mis muidu minu soovid on :D  Lisan siia ka pilte oma küüntest   Lapse rõõmuks tegime küünele h

Milleks seda teha ja miks ma seda teen... Hei.. teate ma isegi veel ei tea miks ma seda teen, aga mu süda ütleb, et see on õige ja ma pean kõik oma mõtted ja tunded siia kirja panema.. muidugi oma naabri soovitusel, kes kirjutas mulle pikad tekstid, et hakka blogi pidama. Aga mis mul kaotada on? Midagi.... SIIN MA SIIS NÜÜD OLEN.. olen 27 aastane tavaline inimene Pärnust, kes saatuse tahtel elab nüüd Hiiumaal, mul on kaks last. Tütar Degita saab 22 detsember seitse ja poja Ralf saab mais kolmeseks. Lapsed käivad Käina Lasteaias ja ise olen tegelenud juustepikendustega.. KELLEL HUVI SIIS KIRJUTAGE :D nüüd on jäänud see kõik veidi tagaplaanile, aga miks mitte uue hooga alustada???? Niiii ma arvan, et jõuame kõigest rääkida veel... Nagu pealkirjas ka lubasin, räägin ma natukene oma UUEST VAIBAST  Kuna me ehitame maja ja nagu majas ikka kombeks on kamin, hakkasin paar kuud tagasi otsima endale kamina ette vaipa, mõtetes jooksis kohe lambanahast mõnus, pehme, karvane vaip, kuid sii