Paljud meist on sõltuvuses, kes suitsetab, rängemad juba joomine ja narkootikumid. Jah mul on ka sõltuvus, kelle silmis paha, kelle mitte. Ma olen sõltuvuses tätoveeringutest. Ma ausalt juba tunnistan endale, et see asi läheb aina hullemaks ja mind ei rahusta miski maha, oma esimese tattoo tegin, kui olin 14. Sellel oli ka kohe oma põhjus, mu ema suri, kui ma olin 13 ja see oli eriti keeruline vanus, keerulisel ajal. Oma isast ma ei ole kunagi teadlik olnud ja kuna vanaema oli vana, siis käis kohtus raske tee, kas ta saab mu hooldusõiguse omale või ei. Siis saigi tehtud mu esimene, alaseljal ja siiani täitsa alles... uskumatu, olen juba kaua, kaua mõelnud seda üle teha, aga siiani pole veel teinud. Miks? Ei tea tõesti. Sellest ajast saigi mu sõltuvus alguse.. peale esimest oli mul aastaid paus.
Kui ma 18 sain, otsustasin ma kolida Tallinna õppima. Seal sain hoogu kõvasti juurde ja ideed hakkasid kohe jooksma, suur linn ja suured mõtted ju :D
Tegin oma teise, kolmanda, neljanda jne. Mul on neid juba kehal nii palju, et ma isegi ei viitsi enam kokku lugeda palju neid reaalselt on.
Oma viimase tegin ma paar kuud tagasi, muidu kui olen armastanud pisikesi, siis seekord on mõte väga suureks läinud, idee on teha täis terve käsi ja algus selleks on juba tehtud!
Siiani kõige suurem pilt on mu seljal, tiivad. Pisikesi olen teinud, sest ma kardan valu ja metsikult.
Nüüd aga alustasin suurt tattood, kuus tundi ja algus saigi tehtud, polnud midagi hullu, mõtlesin selle kõik endale hullemaks. Õnneks! Alati kui uut tegema lähen ja mind istuma pannakse, küsin ma üle, et kui ma kukun kas teil nuuskpiiritust ikka leidub :D See ajab alati kõik naerma, kuid mul on ka olnud juhus, kui käisin Pärnus Uta juures tegemas randmele lipsu, mul hakkas meeletult paha ja ma ei suutnud enam hingata ja vajasin koheselt turgutust. Ei teagi kas see suur hirm sai minust võitu? No ausalt oli see ka kõige valusam koht.
Nii, aga minu uus ja suur tattoo....
Mõte on juba ammu peas olnud, olen terve oma noore elu jälginud ja imetlenud naisi, kellel käsi on täis maalitud. Olen endale lubanud, et kunagi ma võtan selle julguse kokku ja teen endale ka. Tänu kehvale tervisele olen ma väga alakaalus ja ei ole julgenud teha, et tattoo jääb kole vms. Hirme on palju olnud ja alati on jäänud see tattoo teema varju. Nüüd aga andis mulle hoogu juurde, kui mu elukaaslane otsustas endale tattoo teha ja just terve käe täis. Oeh ma mäletan aegu kui ta neid ei sallinud, käisin isegi salaja tegemas. :D Ja nüüd järsku otsustas ta endale teha. Mõeldud, tehtud. Kui ta oma esimese pildi ära tegi ei mõelnud ma rohkem. Võtsin ühendust PIRADOS Tattooga, nad on mulle alati vinge esmamulje jätnud ja nende tööd on megad!!! Sain aja ja mul oli tervenisti terve kuu aega pabistada. Aga kohale ma läksin. Valisin endale pildi ka välja. Muide ma kohutavald kardan usse ja just ussi pilt sai mulle saatuslikuks. Ka selle ussiga on oma lugu ja hetkel on see uss mulle julgustuseks ja märgiks, et ma olen üks iseseisev ja vägagi julge naine, kes ei löö iial endale risti ette mitte millegi ees! Ja muidugi andis ussile ka hoogu juurde HIIUMAA. Ma olen siin juba päris mitu aastat elanud ja siiani ma tunnen, et mind ei ole ikka vastu võetud siia. Takistusi on siin palju olnud ja on ka hetki, kus olen oma kohvrid pakkinud ja tahtnud lihtsalt põgeneda, aga ei. KUHUGILE MA EI LÄHE!!!!Elu ongi raske ja hirmud suured, aga nendest peab võitu saama, nii sain ka mina oma ussi hirmust üle :D AUSALT! Näitan teile ka oma iludust! Poolikut iludust :D
Siiani kõige suurem pilt on mu seljal, tiivad. Pisikesi olen teinud, sest ma kardan valu ja metsikult.
Nüüd aga alustasin suurt tattood, kuus tundi ja algus saigi tehtud, polnud midagi hullu, mõtlesin selle kõik endale hullemaks. Õnneks! Alati kui uut tegema lähen ja mind istuma pannakse, küsin ma üle, et kui ma kukun kas teil nuuskpiiritust ikka leidub :D See ajab alati kõik naerma, kuid mul on ka olnud juhus, kui käisin Pärnus Uta juures tegemas randmele lipsu, mul hakkas meeletult paha ja ma ei suutnud enam hingata ja vajasin koheselt turgutust. Ei teagi kas see suur hirm sai minust võitu? No ausalt oli see ka kõige valusam koht.
Nii, aga minu uus ja suur tattoo....
Mõte on juba ammu peas olnud, olen terve oma noore elu jälginud ja imetlenud naisi, kellel käsi on täis maalitud. Olen endale lubanud, et kunagi ma võtan selle julguse kokku ja teen endale ka. Tänu kehvale tervisele olen ma väga alakaalus ja ei ole julgenud teha, et tattoo jääb kole vms. Hirme on palju olnud ja alati on jäänud see tattoo teema varju. Nüüd aga andis mulle hoogu juurde, kui mu elukaaslane otsustas endale tattoo teha ja just terve käe täis. Oeh ma mäletan aegu kui ta neid ei sallinud, käisin isegi salaja tegemas. :D Ja nüüd järsku otsustas ta endale teha. Mõeldud, tehtud. Kui ta oma esimese pildi ära tegi ei mõelnud ma rohkem. Võtsin ühendust PIRADOS Tattooga, nad on mulle alati vinge esmamulje jätnud ja nende tööd on megad!!! Sain aja ja mul oli tervenisti terve kuu aega pabistada. Aga kohale ma läksin. Valisin endale pildi ka välja. Muide ma kohutavald kardan usse ja just ussi pilt sai mulle saatuslikuks. Ka selle ussiga on oma lugu ja hetkel on see uss mulle julgustuseks ja märgiks, et ma olen üks iseseisev ja vägagi julge naine, kes ei löö iial endale risti ette mitte millegi ees! Ja muidugi andis ussile ka hoogu juurde HIIUMAA. Ma olen siin juba päris mitu aastat elanud ja siiani ma tunnen, et mind ei ole ikka vastu võetud siia. Takistusi on siin palju olnud ja on ka hetki, kus olen oma kohvrid pakkinud ja tahtnud lihtsalt põgeneda, aga ei. KUHUGILE MA EI LÄHE!!!!Elu ongi raske ja hirmud suured, aga nendest peab võitu saama, nii sain ka mina oma ussi hirmust üle :D AUSALT! Näitan teile ka oma iludust! Poolikut iludust :D
Lisaks kui ootasin oma järge ei suutnud ma vastu panna ja tegin veel ühe pisikese töö... julge hing nagu ma olen ......
Kommentaarid
Postita kommentaar